Hommik algas turnimise ja väikese suplusega.

  

Siin pildil on Raiden ,"majakavahi poeg" see pole lihtsalt nimetus vaid pigem nagu missioon vöi kohustus.

 Ideid ja meisterdamist siin jagub. Käepärastest vahenditest tegid lapsed endale õnged.

 

Issil on päris õng ka kaasas. Kala saab siit kaldast muidugi sellega täpselt sama palju kui mänguõngega. Seega olulist vahet ei ole millega püüda, tähtis on püüdmisrõõm:)

 

Ja kui issi lapsi karjatab, on emmel paras aeg peesitada. Siinkohal oleks

paslik ära mainida ka see, et me oleme päev läbi raadiosaatjatega mööda saart ringi tuianud ja igal ühel on oma kutsungi nimi. Emme sai täiesti loogiliselt enda nimeks praekana:)

 

Alates lõunast tõusis päris tugev tuul. Juhuu aga selle jaoks meil ju tuulelohe ongi kaasas :)

 

Ja kuigi me oleme üksikul saarel- siis päris üksi me siin siiski ei ole. Tuletorni kõige kõrgemas osas kuhu me raamatut lugema läksime, ootas meid näiteks rohutirts:)

 

vaade meie elumajale tuletornist.

 

ja loomulikult on siin ka kajakad.

ja kalda lähedal vees roostetab pesuehtne taktor.

Kuidas traktor randa sai?

Pranglis teatakse. Aasta võis olla umbes 1970 kui saarel olid kõvad ehitustööd. Ehitajateks olid sõdurid. Ei olnud nad stroibati (ehituspataljon) mehed vaid hirmsad karistust kandvad disbati (distsiplinaarpataljon) mehed. Ühel päeval avastasid Prangli mehed, et Keril on üks traktor, millega rannast kive kai ehitusele veeti ja Pranglis oli just üks vidin puudu, mis Keri traktoril olemas. Kuna vidinat kusagilt võtta ei olnud, siis leiti et Pranglil on seda vidinat rohkem vaja kui Keri disbati meestel. Võetud siis parjalt viina kaasa ja sõideti Kerile sõprust tegema. Disbati mehed jätsid kohe töö katki, kui nii palju sõprust saabus. Traktoritki ei viitsitud kaldale lähemale ajada. Kui viina oli juba kõvasti sisse võetud, saadeti üks mees salamahti vidinat maha kruvima. Kui vidin käes, sõideti varsti võidurõõmsalt minema.  Legend räägib edasi, et liikumatut traktorit taheti järgmisel päeval merest ära päästa ja kraanaga püüti traktorit kalda poole nihutada. Kuid ka kraana läks seal samas katki ja jäi traktorile seltsiks. Nii nad seisavad seal siiani. Allikas: http://kerisaarevaht.blogspot.com/2013/06/day-4-pingviinid-seljas.html