Kuvatud on postitused sildiga tuletorn. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga tuletorn. Kuva kõik postitused

Meie Keri 2 ( 4 ja 5 päev)

| Posted in , , , , | Posted on


Keril veedetud neljas ja viies päev möödusid meil suures osas aardeotsimise tähe all. Kurvastusega pean nentima, et siiani on aare leidmata. Võimalik, et see on juba eelmiste vahtide poolt leitud ja pool juhendist ei olegi enam paikapidav, võimalik aga, et on vaja veel nuputada. Igal juhul, väga põnev on olnud. Suur tänu saarevahile, kes viitsis sellise nutika juhendi teha, kõik saare majad on nüüd üksipulgi läbi uuritud.

Ega meiegi loomulikult kehvad mehed pole, järgmistele saarevahtidele on uued aarded juba peitu pandud.






Päikesele vahelduseks oleme saanud ka äikest ja vihma. Ilus on. Ma olen endiselt arvamusel, et Keril asub maailma kõige ilusama vaatega nõudepesu kraanikauss.





Eriti tore on aga siis, kui sõbrad külla tulevad.


Ujumiskordi on jäänud vähemaks, ilm on muutunud tormisemaks.  Lõbus on aga ikka kogu aeg.





Kui juba on tuul, siis tuleb lennutada ka lohet.








Perepilt vaatega meie majale.





 Hetkel möllab õues ikka päris korralik maru. Ja taas oleme üksi saarel. Lehvitame sõpradele Pranglile järgi.

Saarevahid Keril- 2 päev

| Posted in , , , , , , , , | Posted on

Päev on taas väga kiiresti õhtusse veerenud, tundub et tegevust meil siin jagub ja  igav ei ole veel kordagi olnud.

Täiesti mõnusalt magasime kõik, mis siis, et vooditeks on nostalgilised kriuksuvad reformvoodid.


Hommik algas turnimise ja väikese suplusega.

  
Siin pildil on Raiden ,"majakavahi poeg" see pole lihtsalt nimetus vaid pigem nagu missioon vöi kohustus.
 Ideid ja meisterdamist siin jagub. Käepärastest vahenditest tegid lapsed endale õnged.

Issil on päris õng ka kaasas. Kala saab siit kaldast muidugi sellega täpselt sama palju kui mänguõngega. Seega olulist vahet ei ole millega püüda, tähtis on püüdmisrõõm:)
Ja kui issi lapsi karjatab, on emmel paras aeg peesitada. Siinkohal oleks
paslik ära mainida ka see, et me oleme päev läbi raadiosaatjatega mööda saart ringi tuianud ja igal ühel on oma kutsungi nimi. Emme sai täiesti loogiliselt enda nimeks praekana:)

Alates lõunast tõusis päris tugev tuul. Juhuu aga selle jaoks meil ju tuulelohe ongi kaasas :)


Ja kuigi me oleme üksikul saarel- siis päris üksi me siin siiski ei ole. Tuletorni kõige kõrgemas osas kuhu me raamatut lugema läksime, ootas meid näiteks rohutirts:)



vaade meie elumajale tuletornist.

ja loomulikult on siin ka kajakad.


ja kalda lähedal vees roostetab pesuehtne taktor.



Kuidas traktor randa sai?
Pranglis teatakse. Aasta võis olla umbes 1970 kui saarel olid kõvad ehitustööd. Ehitajateks olid sõdurid. Ei olnud nad stroibati (ehituspataljon) mehed vaid hirmsad karistust kandvad disbati (distsiplinaarpataljon) mehed. Ühel päeval avastasid Prangli mehed, et Keril on üks traktor, millega rannast kive kai ehitusele veeti ja Pranglis oli just üks vidin puudu, mis Keri traktoril olemas. Kuna vidinat kusagilt võtta ei olnud, siis leiti et Pranglil on seda vidinat rohkem vaja kui Keri disbati meestel. Võetud siis parjalt viina kaasa ja sõideti Kerile sõprust tegema. Disbati mehed jätsid kohe töö katki, kui nii palju sõprust saabus. Traktoritki ei viitsitud kaldale lähemale ajada. Kui viina oli juba kõvasti sisse võetud, saadeti üks mees salamahti vidinat maha kruvima. Kui vidin käes, sõideti varsti võidurõõmsalt minema.  Legend räägib edasi, et liikumatut traktorit taheti järgmisel päeval merest ära päästa ja kraanaga püüti traktorit kalda poole nihutada. Kuid ka kraana läks seal samas katki ja jäi traktorile seltsiks. Nii nad seisavad seal siiani. Allikas: http://kerisaarevaht.blogspot.com/2013/06/day-4-pingviinid-seljas.html